TASUTA TRANSPORT PAKIAUTOMAATI

alates 20 € tellimusest!

Poodi

Seedimine – tervise alustala

Kui haarad tükikese oma lemmiktoidust, ei mõtle sa ilmselt keerulisele protsessile, mis sinu kehas kohe pihta hakkab. Kindlasti oled kogenud kõhupuhitust ning seedeprobleeme peale sünnipäeva- või jõululauast tõusmist.  Seedimine on keerukas protsess, mis saab alguse, kui toit suu limaskestaga kokku puutub ning lõpeb teatavasti väljutamisega. Seedimise mõistmine on arusaamine sellest, kuidas iga amps, mida tarbid, su keha mõjutab ning kuidas sina saad selle teekonna enda keha jaoks kergemaks muuta.  Sellest postitusest saad teada, millised tooted võiksid olla head sõbrad sinu soolestikule ning seedimisele.  Seedimise algtõed Seedimine on protsess söödava toidu lagundamiseks, et toidust saadavaid toitained omastada ning keha energiaga varustada.  Ainevahetus on organismi elutegevuse aluseks. Inimese ainevahetus on äärmiselt keeruline – selles osaleb ligikaudu 30 000 valku, millest kuni 4000 on ensüümid. Seedekulgla on 5–10 m pikk ning on jaotatud järgmisteks osadeks: suuõõs ja neel söögitoru magu peensool (sh duodeenum ehk kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum ) jämesool (sh ussripik, käärsool, pärasool) Seedimises osalevad ka: kõhunääre ehk pankreas maks – maksas toodetavad sapphapped saadetakse sapipõie vahendusel seedekulglasse Kujutlege seedimist kui tehases olevat liini: toidu kokkupuude limaskestadega, toidu mehhaaniline purustamine hammastega, söögitoru läbimine, toidu töötlemine happelises maos, teekond läbi soolestiku (eri osades on ka erinev pH), kus toitained imenduvad ning jäätmete elimineerimine ehk väljutamine. Iga etapp on hädavajalik ja nõuab erinevaid ensüüme ja protsesse. Põnev, eks ole? Seedeprotsessis on oma osa ka meie nahal. Huvitav ning oluline on silmas pidada, et nahk on meie keha kõige suurem organ. Saunaleil taastab ja puhastab rakke, tagades keha noorusliku välimuse – leili toimel kaovad koos higiga kehast erinevad jääkained.  Soovitav on saunatada 1 või 2 korda nädalas, rohkema saunatamisega hakkame kurnama oma immuunsüsteemi. Miks seedimine on oluline Lisaks toidu töötlemisele mõjutab seedimine inimese üldist tervist. Halvasti toimiv seedesüsteem võib olla seotud probleemidega nagu alatoitumus, väsimus, puhitus ja immuunsüsteemi tasakaalutus. Veelgi enam, paljud uuringud näitavad, et soolestiku tervis mõjutab isegi vaimset heaolu.  Tänapäevateadusele tuginedes võib öelda, et väga paljud haigused ja enneaegne surm võivad olla tingitud valest toitumisest, ebapiisavast liikumisest tingitud südame-veresoonkonnahaigustest, ja ka toiduainete omavahelisest kokkusobimatusest.  Kõhukinnisust võivad soodustada mitmed tegurid, nagu näiteks stress, ravimid, endokriinhaigused (nt diabeet, kilpnäärmehaigused), vähene liikuvus, vähene veetarbimine jne.  Seedimise toetamine looduslike toodetega Nagu vana ütlus ütleb: “Sa oled see, mida sööd.” Veelgi olulisem on, kuidas sinu keha tuleb toime toidu seedimisega. Kuigi on hulgaliselt sünteetilisi tooteid ja ravimeid, mis lubavad paremat seedimist, usume me Tervixis, et looduslikud rahvameditsiini teadmised võivad pakkuda tihti paremaid lahendusi.  Eesti rikkalik loodus ja sügavalt juurdunud traditsioonid on andnud meile teadmiste kingituse – sellise, mis on põlvest põlve edasi antud. See iidne tarkus koos tänapäevase teadusega on rajanud tee Tervixi 100% looduslikele toodetele. LINASEEMNETE tervislikkus peitub nende biokeemilises koostises. Nad sisaldavad rikkalikult õli-, valgu- ja limaaineid. Eelkõige on nad tuntud oma suure linoolhappe, mis on omega-3 polüküllastamata rasvhape, sisalduse poolest. Seetõttu on linaseemned ning nendest pressitud õli pälvinud suurt tähelepanu tervislikku toitumist soovitavates kirjatöödes. Linaseemned sisaldavad ka valke ning külluslikult kiudaineid. Kiudained moodustavad seemne massist peaaegu neljandiku.  Kiudained Inimese organismi seedeensüümid ei ole võimelised kiudaineid lõhustama, kuid selleks on võimelised jämesooles elavad mikroorganismid. Seega on kiudained…

Rasvad meie tervise heaks

Rasvad meie toidus on mõnda aega olnud alahinnatud. Neid on peetud peasüüdlasteks paljudes meie tervisehädades ja moes on olnud madala rasvasisaldusega tooted. Samas, kui toidu rasvasisaldust vähendatakse, siis hea maitse taastamiseks lisatakse sinna rasva asemel midagi muud ja pahatihti on selleks näiteks suhkur. Õnneks on viimasel ajal hakatud üha rohkem rääkima, et asi pole mitte rasvades üldiselt, vaid selles, mis tüüpi rasvu me tarbime, kui palju ja mil viisil. Tasub ka teada, et rasva sisaldus toidus kiirendab küllastustunde ja söömisest saadava rahulolutunde teket. Seega me lõpetame söömise varem ja ei söö rohkem, kui me vajame. Siiski on olemas rasvu, mida tasuks vältida nii palju kui võimalik. Need on töödeldud, rafineeritud või osaliselt hüdrogeenitud taimeõlid, margariinid ning nendest valmistatud tooted, sest need on kehale kahjulikud sisaldades transrasvhappeid. Nende liigse hulgaga meie toidus seostatakse paljusid haiguseid ja ka suurenevat ülekaalu. Kuidas aga aru saada, et toode sisaldab neid eelpool nimetatud kahjulikke taimeõlisid? Sageli kui pakendile on märgitud „taimne rasv“, siis see seda just tähendabki kui just ei ole eraldi välja toodud, et tegemist on näiteks kookose- või palmirasvaga. Asendamatud rasvhapped: oomega-3 ja oomega-6-rasvhapped Head rasvhapped meie kehale on oomega-3, oomega-6, oomega-9-rasvhapped, seejuures neist esimesed kaks on meie kehale asendamatud ehk neid keha ise toota ei suuda ja peab saama toiduga. Kehale on need rasvad väga väärtuslikud, sest neid ei kasutata sugugi ainult energia tootmiseks või rasvavarude loomiseks. Asendamatuid rasvhappeid kasutavad meie aju, närvid, arterid, nahk, samuti tasakaalustavad need hormoone ja tõstavad immuunsust. Ka oomega-9-rasvhapet sisaldavad toidud on väga head tervislike rasvhapete allikad, mõjudes hästi südame-veresoonkonnale, vähendades rasvumise ja erinevate haiguste riski. Häid rasvhappeid on meie kehale vaja, et meie rakumembraanid oleksid terved. Rakumembraanide kahjustused ongi paljude haiguste tekkepõhjuseks. Lisaks suuremale haiguste tekkeriskile seostatakse häid rasvu ka meie vaimse tervisega ehk siis nende puudusel on suurem oht depressiooni, väsimuse, käitumis- ja mäluhäirete jne tekkeks. Siinkohal tasub mõelda meie laste ja noorte tervise peale, nn. friikartulite ja hamburgerite põlvkonnale, kus valitseb transrasvhapete üleküllus ja oomega-3-rasvhapete puudujääk! Nagu eelpool mainitud on oomega-3 ja oomega-6-rasvhapped meile asendamatud. Tänapäeva toitumises aga oomega-6 puudust peaaegu ei esine, pigem on nende osakaal meie toidus juba liiga suur ja nende tarbimist peaks piirama. Samas oomega-3 puudus on laialt levinud. Kahjuks soodustab oomega-6 rasvade ületarbimine meie kehas põletikulisi protsesse. Kusjuures oomega-3 rasvade piisava olemasolu korral tekivad aga hoopis põletikuvastased protsessid. Seega on väga oluline jälgida, et me saaks toiduga piisavalt just oomega-3-rasvhappeid. Oomega-3-rasvhapped meie toidus Peamisteks põhjusteks, miks meie toit ei sisalda enam piisavalt oomega-3-rasvhappeid, on ühest küljest meie toidu valik, teisest küljest aga see, et need kahjustuvad väga kergesti toidu töötlemisel, kuumutamisel, praadimisel. Meie toit aga ongi enamuses töödeldud. Nii näiteks kala praadimisel ja seemnete röstimisel hävineb suurem osa oomega-3-rasvhapetest. Seega tuleb rasvast kala tarbida pigem toorelt (soolatuna) või madalal kuumusel ahjus küpsetatult. Oomega-3 rohkeid õlisid (näiteks linaseemneõli) tuleb tarbida külmpressitult ja rafineerimata, need ei sobi kuumutamiseks ega praadimiseks. Säilitama peab neid kindlasti jahedas ja pimedas. Eelpool oli juttu, et tuleks vältida rafineeritud taimeõlide kasutamist, samas aga head oomega-3 õlid ei sobi kuumutamiseks – millised rasvad oleksid siis sobilikud toidu kuumutamiseks,…

Sulge
Logi sisse
Sulge
Ostukorv (0)

Ostukorvis ei ole tooteid. Ostukorvis ei ole tooteid.






0