Blogi

LINASEEMNEPULBRIGA VASTLAKUKLID

Värskes õhus liikumine teeb head meie kehale ja vaimule. Vaimule teeb aga heameelt veel teadmine, et peale mäest üles-alla jooksmist võib sel päeval endale ka ühe maitsva suutäie lubada. Tänapäeval on muidugi väga mugav minna poodi ning sealt sadade samasuguste vahel valides endale meelepärane vastlakukkel ostukorvi asetada. Kuid miks mitte võtta ise nende tegemine ette ning proovida, kuidas see maitsta võiks. Jagame Teiega pagari poolt välja töötatud eriti pehmete, tervislike ning maitsvate vastlakuklite retsepti. Kogus: 5-6 tükki Pärmitainas: 25g presspärmi 50g pruuni suhkrut 120g vett 300g täistera nisujahu 2spl Tervixi linaseemnepulbrit 45g rapsiõli 0,25 tl soola Täidis: 350ml vahukoort suhkrut lisa oma maitse järgi 0,5tl vaniljet 1 purk Tervixi astelpajumarmelaadi Vastlakuklite valmistamiseks võta alustuseks suur kauss ning kaalu sinna suhkur ja pärm. Hõõru pärm ja suhkur omavahel vedelaks. Lisa käesoe vesi ja sega ühtlaseks. Sega kokku kuivained – jahu, linaseemnepulber, sool ning lisa koos õliga segule. Sõtku tainas ühtlaseks. Lase taignapallil soojas kohas umbes 45 minutit puhata. Vormi taignast 80-grammised kuklid – selleks hoia taignatükki kahe käe vahel ja veereta kuklit kergete ringjate liigutustega peopesas, kuni kõik ebaühtlased kohad on siledad. Paiguta kuklid plaadile, aga arvesta, et kuklid paisuvad. Pritsi kuklid veega üle, kasuta selleks kätt või pritsipudelit. Kergita kukleid umbes tund aega soojas kohas. Soojenda ahi 200-kraadini ning küpseta kukleid 8-10 minutit, kuni nad on muutunud pealt kergelt pruuniks. Võta kuklid ahjust ning piserda veelkord veega üle. Pane kuklite peale puhas köögirätik ja lase neil jahtuda. Jahtunud kuklitel lõika mütsid ära ja võta ka pisut sisu välja, et moosil oleks ruumi. Täida kuklid astelpajumarmelaadiga. Vahukoore jaoks vahusta koor koos suhkrutega tugevaks vahuks, kui soovid, siis võid lisada ka veidi kama või astelpajupulbrit. Tõsta vahukoor kuklitele kas lusikaga või kui on, siis pritsikotiga. Vahukoore peale aseta mütsike. Kõige peale võid raputada veidi tuhksuhkrut, kuid suurepäraselt sobib ka külmkuivatatud marjapuru. Soovime Teile head katsetamist ning pikka liugu!

Blogi

Külmetuse kolmik

Valutav kurk ja tilkuv nina on sügisest kevadeni justkui iga hariliku eestlase ühisnimetaja, millele juba aastasadu kõik koos lahendust oleme otsinud. Õnneks on rahvameditsiin meieni kandnud teatud tarkused ja looduslikud vahendid, mille meie siin Tervixis patta oleme pannud ning valminud tooted oma armsate klientideni toonud. Lubage esitleda abimehi, mis agaralt tööd vihtuvaid pisikupoisse veidi taltsutada aitavad ning mis iga endast lugupidava põhjamaalase arstimikapis olemas võiksid olla. Astelpaju-taruvaigu kurgupihusti on esimene abimees, mille järgi käsi haarata võiks, kui on tekkimas tunne, et mõni pisik Sinu kurku oma pesa looma soovib hakata. Astelpajuõli pehmendab kurgu limaskesta ning antibakteriaalse toimega taruvaik aitab neutraliseerida põletikku ning ärritust. Ninasalvi kasuta siis, kui nohu on Su juba kätte saanud ning iga nuuskamisega tundub järjest enam, et taskurätt võrdub liivapaberiga, mis nägu kraabib ning nina järjest rohkem punast värvust võtma hakkab. Ninasalvis olevad astelpaju- ja oliiviõli niisutavad suurepäraselt hõõrdunud ja valulikku ninaümbruse nahka. Eukalüpti ja männi eeterlikud õlid tungivad läbi nohublokaadi ning aitavad salvi ninaõõnsusesse määrides õhul paremini hingamisteedes liikuda. Meeldiva lõhnaga Hanerasvasalvi määri rinnakule ning jalataldade alla (eriti efektiivne öösel). Hanerasv tekitab soojendava* efekti, mis leevendab kohutavat köha ning aitab tõrjuda nohu. Kindlasti tuleks meeles pidada, et kui salv on peale määritud, siis tuleks ruttu-ruttu sokid jalga tõmmata, sooja teki alla pugeda ning mitte külmetada! *Juhul, kui palavik on tõusnud juba üle 38 kraadi, siis tuleks hanerasva kasutamist vältida, kuna võib tekkida ülekuumenemine. Kõik Tervixi tooted on 100% looduslikku päritolu, mistõttu sobivad need kasutamiseks igaühele – alustades imikutest ning lõpetades kõrges eas olevate inimestega.

TERVIX´i terviseblogi