TASUTA TRANSPORT PAKIAUTOMAATI

Alates 20€ tellimusest

Poodi

Seedimine – tervise alustala

Kui haarad tükikese oma lemmiktoidust, ei mõtle sa ilmselt keerulisele protsessile, mis sinu kehas kohe pihta hakkab. Kindlasti oled kogenud kõhupuhitust ning seedeprobleeme peale sünnipäeva- või jõululauast tõusmist.  Seedimine on keerukas protsess, mis saab alguse, kui toit suu limaskestaga kokku puutub ning lõpeb teatavasti väljutamisega. Seedimise mõistmine on arusaamine sellest, kuidas iga amps, mida tarbid, su keha mõjutab ning kuidas sina saad selle teekonna enda keha jaoks kergemaks muuta.  Sellest postitusest saad teada, millised tooted võiksid olla head sõbrad sinu soolestikule ning seedimisele.  Seedimise algtõed Seedimine on protsess söödava toidu lagundamiseks, et toidust saadavaid toitained omastada ning keha energiaga varustada.  Ainevahetus on organismi elutegevuse aluseks. Inimese ainevahetus on äärmiselt keeruline – selles osaleb ligikaudu 30 000 valku, millest kuni 4000 on ensüümid. Seedekulgla on 5–10 m pikk ning on jaotatud järgmisteks osadeks: suuõõs ja neel söögitoru magu peensool (sh duodeenum ehk kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum ) jämesool (sh ussripik, käärsool, pärasool) Seedimises osalevad ka: kõhunääre ehk pankreas maks – maksas toodetavad sapphapped saadetakse sapipõie vahendusel seedekulglasse Kujutlege seedimist kui tehases olevat liini: toidu kokkupuude limaskestadega, toidu mehhaaniline purustamine hammastega, söögitoru läbimine, toidu töötlemine happelises maos, teekond läbi soolestiku (eri osades on ka erinev pH), kus toitained imenduvad ning jäätmete elimineerimine ehk väljutamine. Iga etapp on hädavajalik ja nõuab erinevaid ensüüme ja protsesse. Põnev, eks ole? Seedeprotsessis on oma osa ka meie nahal. Huvitav ning oluline on silmas pidada, et nahk on meie keha kõige suurem organ. Saunaleil taastab ja puhastab rakke, tagades keha noorusliku välimuse – leili toimel kaovad koos higiga kehast erinevad jääkained.  Soovitav on saunatada 1 või 2 korda nädalas, rohkema saunatamisega hakkame kurnama oma immuunsüsteemi. Miks seedimine on oluline Lisaks toidu töötlemisele mõjutab seedimine inimese üldist tervist. Halvasti toimiv seedesüsteem võib olla seotud probleemidega nagu alatoitumus, väsimus, puhitus ja immuunsüsteemi tasakaalutus. Veelgi enam, paljud uuringud näitavad, et soolestiku tervis mõjutab isegi vaimset heaolu.  Tänapäevateadusele tuginedes võib öelda, et väga paljud haigused ja enneaegne surm võivad olla tingitud valest toitumisest, ebapiisavast liikumisest tingitud südame-veresoonkonnahaigustest, ja ka toiduainete omavahelisest kokkusobimatusest.  Kõhukinnisust võivad soodustada mitmed tegurid, nagu näiteks stress, ravimid, endokriinhaigused (nt diabeet, kilpnäärmehaigused), vähene liikuvus, vähene veetarbimine jne.  Seedimise toetamine looduslike toodetega Nagu vana ütlus ütleb: “Sa oled see, mida sööd.” Veelgi olulisem on, kuidas sinu keha tuleb toime toidu seedimisega. Kuigi on hulgaliselt sünteetilisi tooteid ja ravimeid, mis lubavad paremat seedimist, usume me Tervixis, et looduslikud rahvameditsiini teadmised võivad pakkuda tihti paremaid lahendusi.  Eesti rikkalik loodus ja sügavalt juurdunud traditsioonid on andnud meile teadmiste kingituse – sellise, mis on põlvest põlve edasi antud. See iidne tarkus koos tänapäevase teadusega on rajanud tee Tervixi 100% looduslikele toodetele. LINASEEMNETE tervislikkus peitub nende biokeemilises koostises. Nad sisaldavad rikkalikult õli-, valgu- ja limaaineid. Eelkõige on nad tuntud oma suure linoolhappe, mis on omega-3 polüküllastamata rasvhape, sisalduse poolest. Seetõttu on linaseemned ning nendest pressitud õli pälvinud suurt tähelepanu tervislikku toitumist soovitavates kirjatöödes. Linaseemned sisaldavad ka valke ning külluslikult kiudaineid. Kiudained moodustavad seemne massist peaaegu neljandiku.  Kiudained Inimese organismi seedeensüümid ei ole võimelised kiudaineid lõhustama, kuid selleks on võimelised jämesooles elavad mikroorganismid. Seega on kiudained…

Õunaäädikas – tervisest pakatav vitamiinipomm

Kas ja kui palju oled sina kuulnud sellest, et õunaäädikas on tõeliselt turgutavate ning tervistavate omadustega toode? Sellest postitusest saad mitmeid teadmisi ning nippe, miks õunaäädikas niivõrd kasulik on ning kuidas seda kasutada võiks. 100% looduslik ja naturaalne õunaäädikas, mida valmistame suurima armastusega hooldatud põhjaranniku koduaia õunapuude õuntest, on tõeline staar! Kui õuntest on mahl välja pressitud, siis jäetakse see mitmeteks nädalateks seisma ning kasvatatakse selle peale “emabakter”. Õunaäädika valmistamine on äärmiselt peen protsess, kuna kasvõi üks tootesse sattunud ekslev äädikakärbes võib kogu protseduuri nurjata. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on valminud naturaalse sademega tervisest pakatav äädikas, mis võib olla abiks mitmete tervisevaevuste korral.  Õunaäädikas sisaldab umbes kakskümmend mineraalainet ja elementi. Nende hulka kuuluvad piimhape, õunhape, mitmesugused ensüümid ja aminohapped. See sisaldab ohtralt kolesterooli alandavat pektiini ning on ka uskumatult väärtuslik bioflavonoidide, raua, kaaliumi, magneesiumi, räni, A-, B- ja C-vitamiini ning paljude teiste vitamiinide allikas.    Vähese alkoholisisaldusega vedelikus arenevad ja paljunevad äädikhappebakterid. Neid leidub looduses näiteks puuviljade ja marjade pinnal ning isegi õhus. Äädikhappeline käärimine algab sobivates tingimustest iseseisvalt.   Uuringutes on leitud, et igapäevane lahjendatud õunaäädika tarbimine võib aidata kaasa mitmete tervisevaevuste parendamisele. Lisaks mõjub see positiivselt vere lipiidprofiilile.  KINDLASTI tuleks eelistada orgaanilist naturaalse sademega pastoriseerimata toodet, kuna seda pole kuumutatud, liigselt töödeldud ning filtreeritud. Nii säilib organismi jaoks ideaalne mineraalide tasakaal. Osta kindlasti “vähem-kaubandusliku-välimusega” õunaäädikas, kuna justnimelt selles hõljuvas sademes on hulgaliselt väärtuslikke ensüüme.    Naturaalses pastoriseerimata “emabakteriga” õunaäädikas leiduvad ained aitavad:  reguleerida kehakaalu, kuna seedeensüümide tekkimine ja töö on toetatud. Õunaäädika tarbimisest võib olla kasu nii kõhukinnisuse kui -lahtisuse puhul, kuna seda peetakse oma koostise tõttu ka heade kõhubakterite allikaks. tugevdada ning puhastada organismi. soodustab HDL-C taseme ehk nn “hea kolesterooli” tõusu. vähendada “tühja kõhu tunnet”. reguleerida veresuhkru taset (regulaarne enne söömist õunaäädika tarbimine aeglustab suhkru eraldumist toidust verre). ennetada mitmeid haigusi, kuna antioksüdantsed ained – polüfenoolid ja flavonoidid seovad vabu radikaale, mis on tervisele kahjulikud.   Seespidiselt kasuta õunaäädikat ALATI lahjendatult ning loputa pärast veega suu, et suhu ei jääks hammaste jaoks liiga happeline keskkond. Sega 1 klaas vett 1spl õunaäädikaga. Maitse parandamiseks võid lisada ka 1tl mett. Joo igal hommikul tühja kõhu peale või enne igat toidukorda. Samuti saad seda suurepäraselt kasutada maitsvate salatikastmete valmistamisel. Selleks sega 3spl oliivõli + 1spl õunaäädikat + 1/2 tl mett + sool + pipar.   Õunaäädikat võib (samuti lahjendatult) kasutada ka välispidiselt: leevendab aknet ning muid nahaprobleeme (näiteks maksaplekid – 2tl õunaäädikat + 1tl sibulamahla). antibakteriaalsete ning seenevastaste omaduste tõttu kaotab see kõõma tekitava pärmi ning ennetab uue teket.  põletikuvastaste omaduste tõttu leevendab peanaha sügelust ja ärritust. happeline õunaäädikas aitab tasakaalustada peanaha pH-d ning muudab juuksed väga pehmeks (juuste ja peanaha hoolduseks soovitatakse 500ml jahedat filtreeritud vett + 2spl õunaäädikat. Ära rohkem veega loputa! Õunaäädika lõhn aurustub mõne aja jooksul).  puhastab näonahka. On abiks rasuse naha klaarimaks muutmisel. Proovi kasutada seda öise toonikuna (1 osa äädikat + 2 osa vett), et aeglustada/ennetada kortsude teket. Peale protseduuri on soovitatav 1-2 päeva mitte päevitada.  Mis on “emabakter”? “Emabakter” on elus bakterite kogumik, mis aitab kvaliteetsel õunamahlal äädikaks käia. Pudelisse jääv…

Allergiline nohu

Kas teadsid, et allergiline nohu esineb mingil eluperioodil kuni veerandil elanikkonnast? Allergilise nohu all mõistetakse kõrgenenud ninalimaskesta ärritust kindla sissehingatava allergeeni ehk ärritaja suhtes. Allergiline nohu võib esineda aastaringselt või hooaegade kaupa. Sagedamini on allergeenideks õietolm (näiteks lilled, lehtpuud või heinad), hallitusseente eosed, koduloomade karvade küljes olev kõõm, kodutolm ning ka olmekeemia. Ärritavaid allergeene on sageli mitu tükki korraga ning allergilise nohuga võib mõnikord kaasneda ka astma või allergiline silmapõletik. Sümptomiteks on ninalimaskesta ärritus, mis väljendub ninakinnisuse ja vesise nohuna. Kaasnevad ka pidev aevastamine ning vesine-limane eritis ninast. Hooajaline allergiline nohu põhjustab ka silmade kipitust. Allergilise nohu ilmnemisel tuleks pöörduda allergoloogi poole, kes selgitab välja võimalikud allergeenid. Vältida tuleks seejärel kindlaksmääratud allergeene, puhastada sagedasti kodu ning vahetada tihti voodipesu.   Rahvameditsiin on sel puhul soovitanud teha aromaatseid aurusid, näiteks: SIBULAAUR Pane 2 peenestatud sibulat puhta klaasi või purgi sisse ja aseta see tulise veega nõu sisse. Hinga auru läbi ninasõõrmete paberist valmistatud koonuse kaudu. Suvi on aeg, mil koguda ka ravimtaimi. Korjates tuleb tõsiselt silmas pidada, et korjata võib vaid neid taimi, mida korjaja kindlasti tunneb! Taime maapinnaliste osade korje peab toimuma selge, päikesepaistelise ilmaga, pärast hommikukaste kuivamist, kui korjatav taim on täiesti kuiv. Niiskelt korjatud taim muutub kuivatamisel käärimise ning hallituse tõttu väärtusetuks!   Allergiline nohu võiks leida leevendust järgnevate tõmmiste abil: NAISTEPUNATÕMMIS. Korja taime õitsvaid latvu ühes lehtedega õitseajal või õitsemise eel. Võta 10 grammi kuivatatud ürti klaasitäie keeva vee kohta, lase 2 tundi suletud anumas tõmmata, kurna. Võta 2 spl 3 korda päevas.   PIPARMÜNDITEE. Korja lehti taime teisel eluaastal. alumised, suuremad lehed, mis korja enne õitsemist. Õitsemise ajal korja ülemised lehed ühes õitsva ladvaga. Võta 10 grammi peenestatud ürti ½ klaasitäie keeva vee kohta, lase 20-30 minutit tõmmata, kurna. Võta 1 spl 3 korda päevas.   RAUDROHUTEE. Korja õisi õitsemise algul. Võta 1-2 tl kuivatatud ürti klaasitäie keeva vee kohta, lase 20 minutit tõmmata, kurna. Joo ½ klaasitäit 3-4 korda päevas.   KUMMELITÕMMIS. Korja õisi, mis on vaevalt puhkenud. Võta 1tl kuivatatud õisi klaasitäie keeva vee kohta, lase 15 minutit tõmmata, kurna. Jahuta tõmmis toatemperatuurini ning tilguta või tõmba väikese teelusika pealt ninna.      Nohust tingitud ninaümbruse ja -sisemuse pehmendamiseks kasuta ka meie Ninasalvi.       Retseptid pärinevad Agitaator OÜ raamatust “Ravimtaimed ja kodused ravivõtted”.    

Mahebroiler astelpajusinepi marinaadis

BROILER ASTELPAJUSINEPI MARINAADIS Talvel seisavad kõigi grillid kurvalt keldris või aianurgas ning ootavad ilusaid ilmasid, et saaksid meie toiduvalmistamise teekonnal osaleda. Eesti suvi on lühike, kuid tubli ning praegu on just õige aeg oma grillidele tööd anda. Poelettidelt leiab sel ajal küll mugavalt igasuguseid tooteid, mida küpsetada, kuid on ju ikka nii, et “ise tehtud – hästi tehtud”. Kehtib see ju ka justnimelt köögis toimetamise puhul. Memme moos on ikka kõige maitsvam 🙂 Ise valmistatud söök maitseb (eriti õues süües) kohe eriliselt hästi ning, kui sööjad mõnust mõmisevad, siis saab kokk veel ühe saavutuselamuse võrra rikkamaks. Töötasime teie jaoks välja ühe mõnusa retsepti, mida südasuvistel pühadel katsetada. Kikerikii* mahebroileri kints 400g Sibul 120 g Sool 15 g või maitse järgi Keefir 220 ml Tervixi astelpajusinep 1 purk Pipar 5 g või maitse järgi Tervixi kuusesiirup Valmistamine: Eemalda liha seest kondid** ning lõika broiler neljaks võrdseks tükiks. Haki sibul ning lisa sellele keefir, astelpajusinep, sool ja pipar. Aseta liha neljaks tunniks marinaadi. Grilli broilerit sütel seni, kuni see on juba peaaegu valmis. Umbes 5 minutit enne liha grillilt eemaldamist pintselda see üle kuusesiirupiga, et anda valminud hõrgutisele viimane lihv – mõrkjas-magus glasuur. Kõrvale valmista näiteks värsketest koduaia tomatitest salsa. Selleks haki väikesteks kuubikuteks punane sibul ja tomat. Lisa väiksed kapparid, sorts kvaliteetset oliiviõli, basiilik ning maitse järgi soola-pipart. Maitseb imehea!   **Eemaldatud konte saad kasutada kosutava puljongi valmistamiseks. Kas teadsid, et kanapuljong on rahvameditsiinis tuntud külmetushaigustega võitleja? Usuti, et kanapuljong tugevdab tõhusalt kurnatud organismi. *Äntu Mõisa Kikerikii on 2021. aastast esimene, kes pakub Eestimaist mahe broileriliha. Nende lindudel on võimalik muhedalt oma päevi veeta. Nad söövad parimat mahedalt ise kasvatatud sööki ning naudivad Pandivere kõrgustiku vaateid. Õnnelikud on nad kindla peale! Kikerikii mahebroileri liha leiad hästivarustatud poodidest ning nende kodulehelt. Tervixi kuusesiirupi ning astelpajusinepi leiad kõige parema hinnaga ikka meie kodulehelt.

Linaseemnepulbriga vastlakuklid

Värskes õhus liikumine teeb head meie kehale ja vaimule. Vaimule teeb aga heameelt veel teadmine, et peale mäest üles-alla jooksmist võib sel päeval endale ka ühe maitsva suutäie lubada. Tänapäeval on muidugi väga mugav minna poodi ning sealt sadade samasuguste vahel valides endale meelepärane vastlakukkel ostukorvi asetada. Kuid miks mitte võtta ise nende tegemine ette ning proovida, kuidas see maitsta võiks. Jagame Teiega pagari poolt välja töötatud eriti pehmete, tervislike ning maitsvate vastlakuklite retsepti.   Kogus: 5-6 tükki Pärmitainas: 25g presspärmi 50g pruuni suhkrut 120g vett 300g täistera nisujahu 2spl Tervixi linaseemnepulbrit  45g rapsiõli 0,25 tl soola   Täidis:  350ml vahukoort suhkrut lisa oma maitse järgi 0,5tl vaniljet 1 purk Tervixi astelpajumarmelaadi   Vastlakuklite valmistamiseks võta alustuseks suur kauss ning kaalu sinna suhkur ja pärm. Hõõru pärm ja suhkur omavahel vedelaks. Lisa käesoe vesi ja sega ühtlaseks. Sega kokku kuivained – jahu, linaseemnepulber, sool ning lisa koos õliga segule. Sõtku tainas ühtlaseks. Lase taignapallil soojas kohas umbes 45 minutit puhata. Vormi taignast 80-grammised kuklid – selleks hoia taignatükki kahe käe vahel ja veereta kuklit kergete ringjate liigutustega peopesas, kuni kõik ebaühtlased kohad on siledad. Paiguta kuklid plaadile, aga arvesta, et kuklid paisuvad. Pritsi kuklid veega üle, kasuta selleks kätt või pritsipudelit. Kergita kukleid umbes tund aega soojas kohas.  Soojenda ahi 200-kraadini ning küpseta kukleid 8-10 minutit, kuni nad on muutunud pealt kergelt pruuniks. Võta kuklid ahjust ning piserda veelkord veega üle. Pane kuklite peale puhas köögirätik ja lase neil jahtuda. Jahtunud kuklitel lõika mütsid ära ja võta ka pisut sisu välja, et marmelaadil oleks ruumi. Täida kuklid astelpajumarmelaadiga.  Vahukoore jaoks vahusta koor koos suhkrutega tugevaks vahuks, kui soovid, siis võid lisada ka veidi kama või astelpajupulbrit. Tõsta vahukoor kuklitele kas lusikaga või kui on, siis pritsikotiga. Vahukoore peale aseta mütsike. Kõige peale võid raputada veidi tuhksuhkrut, kuid suurepäraselt sobib ka kuivatatud marjapuru.  Soovime Teile head katsetamist ning pikka liugu!

Külmetus kimbutab

  Valutav kurk ja tilkuv nina on sügisest kevadeni justkui iga hariliku eestlase ühisnimetaja, millele juba aastasadu kõik koos lahendust oleme otsinud. Külmetus kipub meist enamikke ikka igal aastal kätte saama. Õnneks on rahvameditsiin meieni kandnud teatud tarkused ja looduslikud vahendid, mille meie siin Tervixis patta oleme pannud ning valminud tooted oma armsate klientideni toonud. Lubage esitleda abimehi, mis agaralt tööd vihtuvaid pisikupoisse veidi taltsutada aitavad ning mis iga endast lugupidava põhjamaalase arstimikapis olemas võiksid olla. Astelpaju-taruvaigu kurgupihusti on esimene abimees, mille järgi käsi haarata võiks, kui on tekkimas tunne, et külmetus on põue pugenud ning mõni pisik Sinu kurku oma pesa looma soovib hakata. Astelpajuõli pehmendab kurgu limaskesta ning antibakteriaalse toimega taruvaik aitab vähendada põletikku ning ärritust. Õli on meeldiva maitsega ning sobib kaks korda päevas kasutamiseks ka väikelastel.   Ninasalvi kasuta siis, kui nohu on Su juba kätte saanud ning iga nuuskamisega tundub järjest enam, et taskurätt võrdub liivapaberiga, mis nägu kraabib ning nina järjest rohkem punast värvust võtma hakkab. Ninasalvis olevad astelpaju- ja oliiviõli niisutavad suurepäraselt hõõrdunud ja valulikku ninaümbruse nahka. Eukalüpti ja männi eeterlikud õlid tungivad läbi nohublokaadi ning aitavad salvi ninaõõnsusesse määrides õhul paremini hingamisteedes liikuda. Toote peale kandmiseks kasuta vatitikku või kui eelistad, siis puhtaks pestud väikest sõrme. Meeldiva lõhnaga Hanerasvasalvi määri rinnakule ning jalataldade alla (eriti efektiivne öösel). Hanerasv tekitab soojendava* efekti, mis leevendab külmetusest tulenevat köha ning aitab tõrjuda nohu. Kindlasti tuleks meeles pidada, et kui salv on peale määritud, siis tuleks ruttu-ruttu sokid jalga tõmmata, sooja teki alla pugeda ning mitte külmetada! *Juhul, kui palavik on tõusnud juba üle 38 kraadi, siis tuleks hanerasva kasutamist vältida, kuna võib tekkida ülekuumenemine.   Kõik Tervixi tooted on 100% looduslikku päritolu, mistõttu sobivad need kasutamiseks igaühele – alustades imikutest ning lõpetades kõrges eas olevate inimestega. Ole külmetusest kavalam ning veendu, et need tooted alati kodus olemas oleks, sest külmetus ei hüüa tulles!

Terviseameti soovitused gripi koduseks raviks

Tavalisemad gripi kaebused on kõrge temperatuur, kurguvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu. Nakkusohtu on võimalik vähendada järgmiste meetmetega: Kata köhides või aevastades oma suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda. Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi kattes suu ja nina oma käise ülaosaga. Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga. Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahuga, tee seda kindlasti pärast seda kui oled köhinud või aevastanud. Ära puuduta silmi, nina või suud kui sa ei ole just käsi pesnud. Ära lähene teistele inimestele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab. Väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ja lähedasi kontakte (alla 1 meetri). Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil. Õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid. Gripi põdemine kodus Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga. Konsulteeri oma perearstiga töövõimetuslehe küsimustes. Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohutuse vahenditega kauplevates kauplustes; seda saad valmistada ka ise marlist). Kui oled haigestunud, siis võimalusel maga üksi. Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala. Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa hoida väikseid lapsi haigena. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt (vt nakkusohu vähendamine). Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb. Kui põetad haiget Haige põetamisel järgi kindlasti gripi nakkusohtu vähendavaid meetmeid. Haiget põetagu võimalusel üks täiskasvanud inimene, kes peab hoolikalt jälgima ka enda seisundit. Riskirühma kuuluv isik ei peaks põetaja olema. Kui kuulud riskirühma, kasuta maski. Haige seisundit tuleb jälgida, eriti, kui tegemist on lapsega või ka muidu abi vajava inimesega; pane tähele muutusi tema seisundis, uuri, kuidas ta ennast tunneb. Tee haige seisundi kohta endale märkmeid, mida saad kasutada, kui vaja konsulteerida oma perearstiga või oled kutsunud kiirabi. Informeeri perearsti, kui põetatava seisund halveneb. Informeeri perearsti, kui sinu kodus haigestuvad ka teised inimesed. Haige põetamiseks on parim viis, kui tema jaoks on eraldi tuba. Loo haigele võimalused enese eest ise elementaarselt hoolitseda (joogi võimalus!). Eriti tähtis on kätepesu pärast haigega samas ruumis olemist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toimetamist, voodipesuga ja riietusesemetega kokkupuutumisel. Kõik pinnad, lauapinnad jm tuleb pühkida tavalise puhastusainega. Kasuta selleks võimalusel…

C-vitamiin on asendamatu talveväsimuse võitmisel.

Käes on see aeg aastast, kui paljudel inimestel hakkab tunda andma vitamiinide puudus. Pimedal ja külmal ajal kaldume me rohkem sööma rammusaid, rafineeritud ja magusaid toiduained ning värskete puu- ja köögiviljade söömine jääb tagaplaanile. Kui sa tunned sageli väsimust ja halba enesetunnet, oled vastuvõtlik külmetus- ja nakkushaigustele või esineb igemete veritsemist, siis see võib viidata C-vitamiini puudusele. C-vitamiin on kindlasti üks tuntumaid vitamiine ja tema puudus on kõige suurem just aasta esimestel kuudel kuni kevadine tärkav loodus meile jälle abikäe ulatab. C-vitamiin on organismile väga oluline, tõstes organismi vastupanuvõimet, peletades talve- ja kevadväsimust ning stressi. Temast on kasu organismi üldiseks tugevdamiseks ning kehalise – ja vaimse töövõime säilitamiseks kestvate pingutuste korral, samuti on ta hea abimees kurnatuse ja rasketest haigustest taastumise korral, aidates kaasa meie paremale enesetundele. Lisaks sellele on tal veel kehas hulgaliselt erinevaid ja olulisi funktsioone täita, olgu mõned neist nimetatud – soodustab raua ja erinevate toitainete imendumist ning kasutamist, oluline haavade paranemisel, tervete igemete jaoks, kaitseb saastatuse vastu, toimib vähivastaselt ja pikendab eluiga. Tavaliselt tekib C-vitamiini puudus kui meie toidulaud ei ole tasakaalus. Suurem C-vitamiini vajadus on rasedatel ja imetavatel emadel. Samuti suitsetajad vajavad tunduvalt suuremaid C-vitamiini koguseid. Kuna C-vitamiini leidub palju marjades, puu- ja köögiviljades, siis soovitangi toidulisandite asemel oma menüüsse lihtsalt lisada rohkem värsket, mis lisaks C-vitamiinile toetab meie keha ka teiste kasulike toitainetega. C-vitamiini päevase soovitatava koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist 60 g mustadest sõstardest 90 g spargelkapsast 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist 150 g punastest sõstardest 190 g kaalikast 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest 210 g apelsinimahlast 250 g karusmarjadest Nii näiteks tasuks enne pingelise tööpäeva algust tarbida C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid või juua kohvi asemel C-vitamiini sisaldusega mahla. Enesetunne on parem ja stressi vähem. C-vitamiini puhul tasub tähele panna, et ta hävineb suhteliselt kergesti kuumutamisel, õhu ja valguse käes. Seega: süüa toiduaineid sageli värskelt ja kuumutamata salat lõigata lahti vahetult enne serveerimist kui säilitate valmistehtud toitu, siis külmkapis ja kaetult ning tarbida ära võimalikult kiiresti Minu enda lemmikud läbi aastate on kindlasti olnud meie kodumaised astelpajumarjad, ilma milleta ma talvist toidulauda enam ette ei kujutagi. Jagaks siinkohal väga lihtsat ja tervislikku astelpajujoogi retsepti: VITAMIINIPOMM: 1 kl. külmutatud astelpajumarju (otse sügavkülmast, ilma sulatamata), 1 kl. sooja vett, 2 spl. mett Pane koostisained blenderisse, sega ning naudi selle positiivset toimet sinu kehale ning enesetundele! Magusaisu leevendamiseks proovi koogi või kommide asemel ühte C-vitamiinirikast puuviljasalatit. PUUVILJASALAT: 0,5 ananassi, 2 apelsini, 1 greipfruut, 2 kiivit Koori, tükelda ja sega kõik koostisosad ning söö magustoiduna. Õhtuse näksimise soovi korral aga paku perele või sõpradele üks mõnus KÖÖGIVILJAVALIK dipikastme kõrvale. Köögiviljavalikusse lisa kindlasti ka ülal tooduid C-vitamiini rohkeid köögivilju nagu paprika, lillkapsas, kaalikas jne. Ilusat ja rõõmsat talveaega soovides, Signe Arusoo  Toitumisnõustaja www.facebook.com/elujoudtoidust C-vitamiin Tervixi toodetes: Sisaldus mg/100g Päevane soovituslik kogus (PSK) %PSKst Astelpajupulber 93,4 80 117% Astelpajusiirup 34,1 80 43% Astelpajumarmelaad 30,6 80 38%

Kuidas tõhustada oma seedimist pühade ajal?

Pühadeaeg on kohe saabumas ja millal siis veel kui mitte jõuluajal veeta aega koos oma lähedastega. Loomulikult seostuvad need koosolemised sageli ka mõnusate jõulusöömaaegadega, kus nauditakse maitsvaid roogasid ja sageli sellega ka üle pingutatakse. Ei ole haruldane, kui jõulude ajal süüakse isegi 2-3 korda rohkem kui tavaliselt. Enamus meist ei kujutaks jõule ette ilma traditsiooniliste jõulutoitudeta, mis olles küll väga maitsvad, on samal ajal ka palju rammusamad, kui me tõenäoselt igapäevaselt sööme. Seetõttu peab meie seedesüsteem veidi kannatama ja tegema rohkem „tööd“ kui tavaliselt. Sellega kaasneb sageli liigne raskustunne kõhus, erinevad seedehäired, loidus. Seetõttu on tark veidi oma seedesüsteemi aidata, et tekkiv ebamugavustunne ei takistaks meil pühasid nautimast. Mõned lihtsad soovitused, kuidas toetada oma seedimist perioodil kui naudime rohkelt mõnusaid roogasid: Jälgi, et sinu toit sisaldaks piisaval hulgal kiudained (leidub täisteraviljades, puu- ja köögiviljades, kaunviljades). Need aitavad vältida kõhukinnisust, samas tekitades täiskõhutunnet ja aidates nii vältida ülesöömist. Joo piisavalt vett. See on eriti oluline suurema toidu- ja alkoholikoguse tarbimisel, aidates meil oma seedimist korras hoida. Liiguta ennast. Ei ole just vaja minna jõusaali (kuigi loomulikult võid sa sedagi teha, kui soovid), aga seedesüsteemi elavdamiseks ja liigse loiduse ning raskustunde vältimiseks tasub koos perega, peale suurt söömaaega, minna ja teha üks korralik jalutuskäik. Maga piisavalt. Jälgi, et sa saaksid ikka piisavalt magada, sest unepuudus aeglustab seedimist. Peale pikaleveninud õhtut oleks hea järgmine päev kauem magada, et keha saaks taastada oma energiavarud. Väldi gaseeritud jooke. Nende tarbimine koos rasvase toiduga võib tekitada sinu kõhus liigselt gaase. Seega püüa neid vältida või juua nii vähe kui võimalik. Süües näri oma toit korralikult läbi, sest sellega vabastad sa seedeensüüme, mis aitavad toidul paremini seeduda. Lisaks võimaldab toidu aeglane söömine sul toitu rohkem nautida ja tunnetada paremini saabuvat täiskõhutunnet. Naudi toimuvat 🙂 Liigne stress ja muretsemine ei mõju hästi meie tervisele üldiselt ega ka meie seedesüsteemile. Kui tunned, et isu mõnusate ja rammusate pühadetoitude järele on rahuldatud ning soov oleks midagi kergemat valmistada, siis võid proovida järgnevaid kiiresti valmivaid ja lihtsaid retsepte, et oma seedesüsteemi tööd ergutada: Värviline salat (1 ports): Tükelda ja lao kõik koostisained kihiti taldrikule, nii jääb tulemus ilus ja värviline: peotäis rohelist lehtsalatit või spinatit või Rooma salatit vm. peotäis kirsstomateid (eriti tore kui kasutad nii punaseid kui kollaseid) 1/3 pikast kurgist kõige peale 60g mozarella juustu (mina eelistan kasutada basiilikuga varianti) soovi korral võid lisada mõnd külmpressi õli (näiteks oliivi- või linaseemneõli) Õuna-kaerahelbeküpsised: 130 g. täistera kaerahelbeid 1 sl. täistera nisujahu (mina asendasin selle kaerajahuga) 2 suurt õuna (jämedalt riivitud) 1 sl. mahedamaitselist õli (mina kasutasin kookosõli) 1 tl. vaniljesuhkrut 75 g. väikeseid kivideta rosinaid 5 sl. hakitud mandleid 4 sl. kuuma vett Sega koostisained kokku ja lase 15 min. paisuda. Vormi pisikesed pätsikesed ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures ca. 15 minutit või kuni nad on pealt veidi pruunikamad. Roheline smuuti: 1 suur õun 1 banaan 1 keskmine lühike kurk (võib asendada suvikõrvitsaga) ½ sidruni või laimi mahla peotäis rohelisi lehtvilju (spinat, lehtpeet, Rooma salat vm.) peotäis piparmündi lehti soovi korral vett soovi korral veidi marju (maasikad, vaarikad, mustsõstrad vm.) Pane…

Rasvad meie tervise heaks

Rasvad meie toidus on mõnda aega olnud alahinnatud. Neid on peetud peasüüdlasteks paljudes meie tervisehädades ja moes on olnud madala rasvasisaldusega tooted. Samas, kui toidu rasvasisaldust vähendatakse, siis hea maitse taastamiseks lisatakse sinna rasva asemel midagi muud ja pahatihti on selleks näiteks suhkur. Õnneks on viimasel ajal hakatud üha rohkem rääkima, et asi pole mitte rasvades üldiselt, vaid selles, mis tüüpi rasvu me tarbime, kui palju ja mil viisil. Tasub ka teada, et rasva sisaldus toidus kiirendab küllastustunde ja söömisest saadava rahulolutunde teket. Seega me lõpetame söömise varem ja ei söö rohkem, kui me vajame. Siiski on olemas rasvu, mida tasuks vältida nii palju kui võimalik. Need on töödeldud, rafineeritud või osaliselt hüdrogeenitud taimeõlid, margariinid ning nendest valmistatud tooted, sest need on kehale kahjulikud sisaldades transrasvhappeid. Nende liigse hulgaga meie toidus seostatakse paljusid haiguseid ja ka suurenevat ülekaalu. Kuidas aga aru saada, et toode sisaldab neid eelpool nimetatud kahjulikke taimeõlisid? Sageli kui pakendile on märgitud „taimne rasv“, siis see seda just tähendabki kui just ei ole eraldi välja toodud, et tegemist on näiteks kookose- või palmirasvaga. Asendamatud rasvhapped: oomega-3 ja oomega-6-rasvhapped Head rasvhapped meie kehale on oomega-3, oomega-6, oomega-9-rasvhapped, seejuures neist esimesed kaks on meie kehale asendamatud ehk neid keha ise toota ei suuda ja peab saama toiduga. Kehale on need rasvad väga väärtuslikud, sest neid ei kasutata sugugi ainult energia tootmiseks või rasvavarude loomiseks. Asendamatuid rasvhappeid kasutavad meie aju, närvid, arterid, nahk, samuti tasakaalustavad need hormoone ja tõstavad immuunsust. Ka oomega-9-rasvhapet sisaldavad toidud on väga head tervislike rasvhapete allikad, mõjudes hästi südame-veresoonkonnale, vähendades rasvumise ja erinevate haiguste riski. Häid rasvhappeid on meie kehale vaja, et meie rakumembraanid oleksid terved. Rakumembraanide kahjustused ongi paljude haiguste tekkepõhjuseks. Lisaks suuremale haiguste tekkeriskile seostatakse häid rasvu ka meie vaimse tervisega ehk siis nende puudusel on suurem oht depressiooni, väsimuse, käitumis- ja mäluhäirete jne tekkeks. Siinkohal tasub mõelda meie laste ja noorte tervise peale, nn. friikartulite ja hamburgerite põlvkonnale, kus valitseb transrasvhapete üleküllus ja oomega-3-rasvhapete puudujääk! Nagu eelpool mainitud on oomega-3 ja oomega-6-rasvhapped meile asendamatud. Tänapäeva toitumises aga oomega-6 puudust peaaegu ei esine, pigem on nende osakaal meie toidus juba liiga suur ja nende tarbimist peaks piirama. Samas oomega-3 puudus on laialt levinud. Kahjuks soodustab oomega-6 rasvade ületarbimine meie kehas põletikulisi protsesse. Kusjuures oomega-3 rasvade piisava olemasolu korral tekivad aga hoopis põletikuvastased protsessid. Seega on väga oluline jälgida, et me saaks toiduga piisavalt just oomega-3-rasvhappeid. Oomega-3-rasvhapped meie toidus Peamisteks põhjusteks, miks meie toit ei sisalda enam piisavalt oomega-3-rasvhappeid, on ühest küljest meie toidu valik, teisest küljest aga see, et need kahjustuvad väga kergesti toidu töötlemisel, kuumutamisel, praadimisel. Meie toit aga ongi enamuses töödeldud. Nii näiteks kala praadimisel ja seemnete röstimisel hävineb suurem osa oomega-3-rasvhapetest. Seega tuleb rasvast kala tarbida pigem toorelt (soolatuna) või madalal kuumusel ahjus küpsetatult. Oomega-3 rohkeid õlisid (näiteks linaseemneõli) tuleb tarbida külmpressitult ja rafineerimata, need ei sobi kuumutamiseks ega praadimiseks. Säilitama peab neid kindlasti jahedas ja pimedas. Eelpool oli juttu, et tuleks vältida rafineeritud taimeõlide kasutamist, samas aga head oomega-3 õlid ei sobi kuumutamiseks – millised rasvad oleksid siis sobilikud toidu kuumutamiseks,…

Sulge
Logi sisse
Sulge
Ostukorv (0)

Ostukorvis ei ole tooteid. Ostukorvis ei ole tooteid.



Keel



0