gripp

Tavalisemad gripi kaebused on kõrge temperatuur, kurguvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu. Nakkusohtu on võimalik vähendada järgmiste meetmetega: Kata köhides või aevastades oma suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda. Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi kattes suu ja nina oma käise ülaosaga. Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga. Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahuga, tee seda kindlasti pärast seda kui oled köhinud või aevastanud. Ära puuduta silmi, nina või suud kui sa ei ole just käsi pesnud. Ära lähene teistele inimestele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab. Väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ja lähedasi kontakte (alla 1 meetri). Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil. Õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid. Gripi põdemine kodus Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga. Konsulteeri oma perearstiga töövõimetuslehe küsimustes. Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohutuse vahenditega kauplevates kauplustes; seda saad valmistada ka ise marlist). Kui oled haigestunud, siis võimalusel maga üksi. Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala. Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa hoida väikseid lapsi haigena. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt (vt nakkusohu vähendamine). Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb. Kui põetad haiget Haige põetamisel järgi kindlasti nakkusohtu vähendavaid meetmeid. Haiget põetagu võimalusel üks täiskasvanud inimene, kes peab hoolikalt jälgima ka enda seisundit. Riskirühma kuuluv isik ei peaks põetaja olema. Kui kuulud riskirühma, kasuta maski. Haige seisundit tuleb jälgida, eriti, kui tegemist on lapsega või ka muidu abi vajava inimesega; pane tähele muutusi tema seisundis, uuri, kuidas ta ennast tunneb. Tee haige seisundi kohta endale märkmeid, mida saad kasutada, kui vaja konsulteerida oma perearstiga või oled kutsunud kiirabi. Informeeri perearsti, kui põetatava seisund halveneb. Informeeri perearsti, kui sinu kodus haigestuvad ka teised inimesed. Haige põetamiseks on parim viis, kui tema jaoks on eraldi tuba. Loo haigele võimalused enese eest ise elementaarselt hoolitseda (joogi võimalus!). Eriti tähtis on kätepesu pärast haigega samas ruumis olemist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toimetamist, voodipesuga ja riietusesemetega kokkupuutumisel. Kõik pinnad, lauapinnad jm tuleb pühkida tavalise puhastusainega. Kasuta selleks võimalusel ühekordset…