Harilik võilill

Taraxacum officinale

Iidsetest aegadest peale on võilille hinnatud kui väärt ravimtaime. Theophrastos on oma `Uurimuses taimedest´ nimetanud võilille ravimiks ja pigmendilaikude kõrvaldajaks. Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks.

Võilille reputatsioon on ka tänapäeva meditsiinis kõrge. Temaga ravitakse nahahaigusi, lümfiteede põletikke, kehvveresust ning parandatakse seedekulglat ja maksa ainevahetust.

Viimastel aastakümnetel on prantslased, sakslased, inglased ja ameeriklased hakanud võilille aias kasvatama. Aias võrsunud võilill erineb oma metsikutest sugulastest suuruse, lehtede lihavuse ja õrnema konsistensi poolest ega ole nii mõru. Mikroelementide sisalduse poolest ületavat võilill ükskõik millise rohelise taime.

Võilille mõruained ergutavad mao- ja seedenäärmete tegevust, soodustades toidu seedimist ja omastamist. Nad suurendavad sapieritust, langetavad vere kolesteroolisisaldust, kaob kõhukinnisus.
Noortest võilillelehtedest valmistatud salatit võib süüa igaüks, samuti võib tarvitada õisikutest keedetud siirupit ja juua juurtest keedetud kohvi või teed.

Kasutatud kirjandus: Aed ja mets kui apteek. Aili Paju Maalehe Raamat Tallinn 1995

Loodusandide kasulikkusest

Külasta sektsiooni